Kaasaegse tööstussüsteemi põhielementidena mängivad tööstuskemikaalid ülemaailmses majandusarengus asendamatut rolli. Tööstuse juured ulatuvad keemiatööstuse tõusule 19. sajandil. Läbimurretega naftakeemia, söekemikaalide ja peenkeemiatehnoloogiate vallas on tööstuskemikaalide tööstus järk-järgult välja töötanud tervikliku tarneahela, mis hõlmab põhitooraineid (nagu olefiinid ja aromaatsed ühendid), vahesaadusi (nagu plast ja kumm) ning erikemikaale (nt katalüsaatorid ja katted). Alates 20. sajandist on ülemaailmne tööjaotus ja tehnoloogiline areng kiirendanud tööstuse laienemist. Praegu on ülemaailmne keemiaturg ületanud 4 triljonit dollarit ning Hiina, USA ja Euroopa Liit on peamised tootmis- ja tarbimiskeskused.
Tööstuse seisukohast on tööstuskemikaalid töötleva tööstuse arengut toetava nurgakivi. Ühest küljest on need otseselt seotud järgtööstuse, näiteks ehitusmaterjalide, autotööstuse, elektroonika ja farmaatsiatööstuse, tegevuse tõhususe ja kulustruktuuriga. Näiteks suure jõudlusega{2}}tehnilised plastid soodustavad kerget disaini, erigaasid hõlbustavad pooljuhtide tootmist ja sünteetilised kiud kujundavad ümber tekstiilitööstuse. Teisest küljest on kemikaalide tehnoloogilised uuendused sageli tööstuse ümberkujundamise katalüsaatorid. Keskkonnasäästlikud protsessid (nagu bio-põhised materjalid), ringmajanduse mudelid (nt plastijäätmete ringlussevõtt) ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate (nt süsiniku sidumise materjalid) arendamine viivad tööstuse ümberkujundamisele jätkusuutlikkuse suunas.
Lisaks on tööstuslikul keemiatööstusel suur mõju riigi strateegilisele julgeolekule. Energia ülemineku kontekstis on kemikaalid uute energiamaterjalide (nagu liitiumaku elektrolüüdid ja fotogalvaanilised kapselduskiled) peamise allikana otseselt seotud taastuvenergia ja elektrisõidukite tööstuse konkurentsivõimega. Lisaks on kõrgekvaliteediliste kemikaalide-omavarustatuse määr riigi tööstusliku iseseisvuse põhinäitaja.
Praegu seisab tööstus silmitsi selliste väljakutsetega nagu rangem keskkonnanõuete järgimine, kõikuvad energiakulud ja geopoliitilised riskid. Tehnoloogilised uuendused ja kasvav nõudlus annavad aga jätkuvalt-pikaajalise hoo. Tööstuskemikaalid ei ole mitte ainult majandusarengu elujõud, vaid ka ülioluline toetus inimühiskonna arengule kõrgema tehnoloogilise tsivilisatsiooni suunas.
